Dehradun - loomad elutoas...!?

Rahvuspargi külastamine läks metsa. Closed! See selgus muidugi siis kui olime juba kohale sõitnud. Nägime küll elevante - ema ja poega, aga need olid talutöödeks, kahte jalga pidi kettidega puu kyljes kinni. Jalutasime siis sealt dzunglivahelist teed mööda Haridwari.
Haridwar tundus suht metsik. Jäi mulje, et seal on valge inimene haruldus. Võrreldes Rishikeshiga see kindlasti ongi nii - Rishikeshis ja selle lähiümbruses asuvates Ashramites on valgeid ikka päris palju. Haridwarist lasime suht kähku jalga - väikse motorikshaga mida kutsutakse autoks või vikramiks. See kolmerattaline elukas suutis endal kummi muidugi tee peal purustada. Juht lykkas aga riista kummuli, vahetas ratta yks, kaks... ja teekond jätkus.
Pakkisime hotellis oma asjad, mina jooksin veel yhe sealse joogaõpetaja juurde kellega eelmisel päeval ravimtaimede yle mõtteid vahetasime ja kes lubas mulle brahmi nimelist tuua. Selgus et tema ema oli mulle paraja posu noppinud. Raha ta selle eest ei tahtnud. Imeline on kohata siin inimesi kes sind kuidagi aidates omakasule ei mõtle. Hm, kyllap on neid tegelikult ikka hulga rohkem kui neid kes sult midagi (raha peamiselt) nuiavad.
Niisis võtsime takso ja aidaa Rishikesh... Dehradunis võtsime kohe suuna tiibeti kolooniale Clementowni linnaosas. Kohe tiibetlaste tänavale astudes muutus maailm... puhtamaks, vaiksemaks, tagasihoidlikumaks. Ka kylalistemaja (mis kuulub kloostrile) on puhtam ja vaiksem.
Kohe meie magamispaiga lähedal on kloostrikompleks koos India ja võibolla kogu maailma suurima stuupaga. See on vaatamisväärsus mida sõnadega raske kirjeldada ja mida iga tiibetihuviline võiks Indiasse sattudes külastada. Seinad kaetud maalingutega, kujud raevukate tantristlike jumalustega ülemisel korrusel... ehh.. nagu öeldakse, "sulg tõrgub kõike seda kirjeldamast" :-)
Käisime täna ka Dehraduni linna vaatamas. Lühidalt, üliarmas sikhide usulahu juhi mausoleum kusagilt 1600ndate aastate lopust. Põnev vanalinn kitsaste tänavatega. Lõpuks sattusime linnavahel jalutades sellisesse tänavasse kus inimesed elasid just nii nagu seda alati kirjeldatakse, inimesed ja loomad kõigi oma elutoimingutega otse tänaval, krundid kuidagi siiski eraldatud yksteisest ja tagapool ilma fassaadita majake, või pigm toake millel puudub esikylg ja mis soovi korral lihtsalt kardinaga tänavast eraldatakse.
Majaehitajad loopisid ülimalt täpsete ja kaalutletud liigutustega telliseid teisele korrusele, kus sama täpne sell need kinni püüdis. Kui moodusime tekkis loomulikult väike elevus, kujutlesin juba kuidas ülemine kutt tellisega vastu pead saab aga seda ei juhtunud. Profid.
Keset seda linnaosa voolas kirjeldamatult rõve solgioja koos prügimäeliste kallastega millel tuhnisid ringi sead. Ei suutnud me välja mõelda kuidas need sead sinna sattusid ja mis neist saab.
Saime ka oma esimese bussisõidukogemuse. Polnud hull ühti, eestis on bussid tipptundidel sama täis.
Õhtul püüame külastada palvust siin tiibeti kloostris ja homme hommikul on ehk võimalus kohtuda suure joogi, nn "magava laamaga". See on mees kes unejoogat harrastades peaaegu kogu aeg magab, ja vaid lühikeseks ajaks hommikuti ärkab.
Mõtleme juba ka edasiliikumisest, ilmselt Mussoorisse.

... delhist kihutame minema nagu tuli takus. Kontrolliv pilk spidomeetrile kinnitab, et suurt yle yheksakymne rauda ei tule, tunne on aga nagu ameerika magedes. Eesti rullnokad jaaks seda liikluskultuuri nahs toenaoliselt suu ammuli vahtima. Tee peal kysib juht muidugi soogiraha mill ma jalle kirja panen. Endal pole mingit tahtmist syya.
Igatahes joudsime kohale, ja jaime ellu. Kiidetud olgu elevandipeaga jumal. Lasime end viia ainukesse kindlasse kohta mida Rishkeshis teadsin - Lakshman Jula silla juurde. Parast muidugi selgub, et LAkshman Jula on taiesti iseseisev yksus. Rishikesh on hoopis eemal. Sel hetkel asi aga kolbas kyll. Votsime asjad maha, maksime raha ja siis... siis hakkas taksojuht tippi anuma. 10 dollarit oli tema meelest just paras summa. Pika anumise peale andsin talle dollari. Kerasin otsa ringi ja laksin taksowallahi hala saatel teistele jarele. Hetk tagasi lugesin, et ka 900 ruupia eest saab seda vahet soita. Ilmselt oleks ikkagi pidanud taksot kuskil valjaspoolt lennujaama votma, kui juba tuli tahtmine kooner olla ja raha lugeda.
Laksime peaaegu esimesse ettejuhtuvasse hotelli mille nimi oli uhkelt Surya - Paike. Taitsa ok. Uksed kaivad tabasse, laes on pikeeriv lennuk st sellest jaanud propeller. Viimane jahutab kyll kui marg t-sark selga ajada ja seal all seista. Soe vesi on ka. Tegelikult on molemas kraanis soe vesi. Soe on ka porand, seinad ja oletetavasti ka lagi. Hotellil on monus terass vaatega Gangesele ja sookla keldris. See internetipunkt siin ka. Ja koike seda 150 ruupia eest oopaevas/kahene tuba.
Alustasime ringikolistamisest Lakshman Julas. Mingit teed mooda jouame aga tegelikku Rishikeshi. Te peal pakub yks pyhamehe valimusega vanake mulle jameda sigari suurust marihuaanapalakest. Arvan, et pole vaja.
Ka Rishikeshi koige elavama inimtegevusega tanav on sadhusid ja babasid tais. Ysna varvikad kujud teised aga suurem osa neist ei ole ilmselt ehtsad. Ehtsad ei tule kunagi kyynarnukit sakutama ja raha kysima.
Lehmad, koerad, lapsed, motorollerid, lehmad,mootorattad, kohnad koerad, lehmad koik labisegi. Tapselt nagu alati raagitud ja ometi on selles koiges varemkuuldu-loetu-kujutletuga vorreldes midagi seletamatut ja maagilist veel. Kogu see mustus, kara, kerjuste pealetykkivus taandub kuhugi tahaplaanile kui samas on ka magede suursugusus ja inimeste avatus ja sobralikkus, senikogemata lohnad mis tekitavad senitundmatuid emotsioonivirvendusi.
Kaisin tana hommikul Janekiga algajatele moeldud joogatunnis. Midagi eriskummalist selles ei olnud lahe kerge hommikuvoimlemine. Parast lasime teha tunnise ayurvedamassaazi. Pool magasin lihtsalt maha. Uni tuli peale ja koik. Parastlounal rentisime Janekiga rolleri ja tema roolis mina taga tegime vaikese avastusretke. Magiteedel. Algul oli kole, eriti siis kui Janek paigalt vottes nokka tostis. Hiljem hakkas asi juba laabuma elamus oli priima. Ahvikarjad teede aares kui piki Gangese kallast soitsime muutusid lopuks harjumusparaseks nagu lehmadki.
Veidrad lilled meela lohnaga ja voimas vooniulatuv piparmynditaim tee aares mis lohnas voimsalt ja veidi vaigusemalt kui eestis kasvav. Muide, yllatus, yllatus - ka kanepitaimed kasvavad prahihunnikute aares.
Homme onnestub akki Rajaji rahvusprki kylastada. Loodetavasti elevandi seljas.

Esimene paev

Jahh.... ja nyyd peaks tulema vaga pikk m6tlik paus. Taidan selle pausi lubadusega esimsel v6imalusel tapitahed yles leida. Lahen kohe kui l6petan Rishikeshi ohe (selle sona ees oli see taht millel kaks tappi pal on ;-) neid tappe otsima....
Igatahes hommikul (no mis hommik see kell 2 oosel on?) kui Delhis peale 8tunnist lendu maabusime olin mina kyll omadega sellises seisus, et ette kujutada mis saama hakkab ei osanud midagi. Praegu tundub k6ik justkui unenagu. Peale dokumentide naitamist Indiasse sisenenud , proovisime esimese murena raha vahetada. Aga tegelikult on kogu aeg meeles hoiatued et kohe tommatakse nahk yle korvade. Kui olime 4kesi isekeskis otsustanud, et ei jaa Delhisse vaid p6rutame kohe taksoga Rishikeshi laksime uurima mis 500 km taksos6it maksta voiks. Meenutades soovitusi minna ettemakstavate taksode putkasse seadsime sammud sinnpoole kus see kkirjelduste ja siltide p6hjal oleks pidanud olema. Aga oligi. Tyybid elavnesid margatavalt kui neli seljakottidega laetud sahiibi avaldasid soovi Rishikeshi soita. Tekkis ilmselge sagin ja kedagi otsiti. Siis selgus hind. Ruupiates miski 3400.- Hind tundus pisut korgevoitu - v6i mis, tegelikult me ju ei teadnudki mis hind on k6rge mis mitte. Igal juhul laksime aeropordi hoonesse tagasi. Jahh vahe "sees" ja "valjas" vahel oli pehmelt oeldes margatav. Hoonst valjudes saime Delhi oo(tapid!)6huga vastu nagemist nagu oleks "vastu sooja vatitekki" jooksnud. Aga taksost edasi. Uuesti jahedasse arrival saali sisenedes otsustas keegi mundris kohaliku falgi esindaja kyida mis meil nyyd vaja on. Ilmselt ta aimas, sest lubas kiirelt asja korraldada. Mundrimeest miskiparast usaldasime. Loetud sekundite parast laekus endga rahul olev piike sinise triiksargiga sell ke lubas rahulikult asja ara korraldada 3900 eest. V6tsime aja maha ja pidsime nou. Kui sinisarklane meile hinda tutvustas seisid eelnimetet turvad tal selja taga (ikka suure kambana) ja vngutasid eitavalt pead. Tyyp seda ei nainud mina aga kyll. T6lgendasin seda hoiatusena . Ytlesingi et hind on kallis ja me m6tleme veel. Tunde hiljem meenus et hindude peavangutus tahendab yldiselt jaatust. Hah... Veidi aja parast hind langes pisut, laksime Janekiga vaatama millist autot meile soovitatakse. Pisike valge neljaukseline oli. Sinisarklane embas ja katles pea iga morni politseivormis mehega keda seal hulgakesi ja ykshaaval iga nurga taga leida oli. Vahepeal oli mahajaanud Kalevile keegi uus mees tulnud pakkuma marksa odavamt hinda. Ligi tuhat odavamat. Jai mulje et kilomeetri raadiuses teavad k6ik taksowallahid, et valged misterid tahavad pikka s6itu teha.... Hasti, loomulikult odavam. Laksime majast valja. Seal seletati meile elavalt et maksame 2700 ruupiat ja ja oleme hommikuks Rishikeshis. MIs autoga? Kutt naitab lahedalseisvat politsei autot ja ytleb et samasugusega. Ok, teeme diili, et lahme aga enne vahetame raha ja vaatame auto yle. Kutt laheb autot otsima meie Thomas Cooki putkasse oma eurosid ja dollareid vahetama. Kui putka juurest tuleme laekub uus nagu ja lubab jalle midagi sama hinnaga kohe minema. Meie n6us. Kui uue kutiga mingit paberit hakkame taitma, laekub see, kes ennist laks autot otsima ja puhkeb kolmas taksojuhtide maailmas6da. Meie kurvastuseks jaab veri aga osalistele ikka nahavahele, vaidlus vaibub t6enaoliselt pohimott "kes ees see mees" silmas pidades. Lopuks saabub "better car" mis osutub pisikeseks mikrobussi sarnaseks soidukiks. Taidame veel mingeid talonge, maksame tyybile talongi taitmise eest sada ruupiat ja millegiparast veel sada ruupiat mida polnud kokku lepitud. Siis kihutame pale m6ningast ootamist rahunenud taksojuhtide kmba juurest minema. Just nimelt kihutame. Soidame mingisse bensujaama kus tyyp peatub ja peale m6ningast mottevahetust saame aru, et kohe tuleb tema vend, kes meid selle "better car"iga kohale toimetab. Tuligi. Valge. 14 aastat vana Ambassador mis naeb disainilt valja nagu tuleks otse 60ndate ameerikast. Noh tundubki pisut nagu parem. Kordame 53 korda yle, et summa millest raakisime on loplik ja mitte midagi juurde maksta ei tule. Ja paneme minema. Vahepeal laheme tankima, selle protseduuri tarvis kysib tyyp (kelle nime mitte keegi, mitte kuskil ei maleta) mu kaest 1500 ruupiat. Panen tema nahes slle kirja algse summa juurde ja kysin kas on OK et parast arveldame tasa. Paitab m6istlik ja arusaaja kutt olema. Oleme asjas yhel noul. Vahepeal olen saanud kultuurishoki kui arengumaalt eestist Delhisse joudnuna, esimese hooga puutetundliku ekraani kasutada ei oska. Ekraan ise oli rahav6tmismasina kyljes ja tundlikkusest ei saanud ma simese hooga arugi. Aga raha ikka l6puks sain. Neetud. Siinmaal oleme Delhis olnud alles miski poolteist tundi ees on veel oi kui palju ja praegu enam edasi kirjutada ei saa. Luban kunagi kirjavead ja mainitud tapitahed korrastada. Seniks anun m6istva suhtumise jarele.

Kaks päeva stardini...

Jäänud on siis veel kolmapäev, ja neljapäev. Ja reedest päeva täidab suuremas osas juba lendamine. Ööd vastu laupäeva ka. Ja laupäeva hommikut peaks plaani kohaselt vastu võtma juba Delhis. Sõltumatud allikad teatavad sealsest 40 pügalat ületavast kuumusest, kui veel leili ka visata, peaks kena sauna saama. Peaks vist vihad ka kotti panema.
Viimased teated räägivad aga odavate Aerofloti piletite hankimisel tekkinud äpardustest. Esiteks muidugi venisid kõik piletid Tallinna poole üle mõistuse kaua, mis aga ehk polegi näitaja kui arvestada, et enne väljalendu jõudsid ikka kohale. Janeki pilet aga, mis ta täna kätte sai, oli märgitud 6. juunil tagasilendamiseks 6. juuli asemel. Tänu kogu showd korraldanud Varese reisibüroole saame nüüd ilmselt mööda Delhi linna kolistada ja Aerofloti esindust otsida. Peaks Janekile vihjama, et korralikud firmad kompenseerivad sedasorti jamasid.
Pakkisin täna seljakoti ära. Kahetsesin, et majapidamises kaalu pole. Väga raske ju polnudki, aga miski kerge üleõlaviskamine nüüd ka mitte. Ja eriti midagi ei võtnudki. Kahtlustan, et väike magamiskott, fotokas ja pleier võtavad kolmekesi lõviosa koti stardimassist... järele mõeldes see väga loogiline ei tundu, aga kedagi peab ju süüdistama... või mis? Ilmselt on siiski tegemist kaduvväikeste mõjude summeerumisega.
Apteek soovitas eile, kui käisin ingveritablette küsimas, hoopis ingveri, mustika, tammekoore tablette. Et aitab reisil nii mere/lennuhaiguse kui seedehäirete puhul. Eks me näe. Puhta ingveriga on positiivne kogemus varasemalt lennureisilt juba olemas.
Olgu, tänaseks on grafomaaniaga finito.

2 nädalat stardini

Nii, kaks nädalat... Kuigi lennukipiletite raha on minu juurest lahkunud, ei ole piletid ise veel saabunud. Raha läheb vasakule ja paremale, taskulamp, tabalukk, kohe peaks tegema mõne vaktsineerimise - ettevaatliku inimesena pooldan ma kõnekäändu: kui ise ennast hoiad hoiab sind jumal ka. Kuuldavasti oli Delhis meningiidipuhang. Arvestades 15 miljonilist elanikkonda India päälinnas ei ole miski 50 haiget ilmselt näitaja. Aga siiski... Lasen veel sel nädalal endale ka selle süsti teha. Jään 180 raha vaesemaks.
Kindlustuse tegin kah ära, 40 päeva peale läks 100kond raha üle tuhande kindlustaja tasku. See eest ei muretse ma enam reisi katkemise, enda tervise ega fotoka üle. (Valetan, ikka natuke muretsen küll ;-)