Viimased tunnid Varanasis

Täna öösel sain magada. Kell 5 olid pilved. Aga kui kell 8.3 uuesti jalad alla sain paistis piisavalt valge et paadisõit ette võtta. Võib vaid ette kujutada kui kaunis on vaade jõelt iidsetele ghattidele koidu ajal kui päike just nina välja pistab.
Hommikuti käib ghattidel vilgas tegevus. Pesupesijad. Iseenda pesijad. Lihtsalt suplejad. Habemeajajad siin-seal. Raske on aru saada kuidas sellesse jõkke suplema saab minna. Meie hosteli all ajasid naised täna hommikul veepinnal hõljuvat solki 5 minutit kätega laiali et siis seal rituaalset kümblust sooritada. Ghattide juures hulbib surnud loomi. Nägin täna hommikul oma ihusilmaga kuidas paadiomanikud paatide vahelt pika ridvaga poolllagunenud pühvlikorjust eemale sudisid. Paar paati eemal üritati sama mingi tombuga mis väga hästi võis ka inimese jäänus olla. Veidi maad Manikarnika ghatist (see põletuspaik) ülalpool oli vees uppis inimese keha. Üsna terve teine, kuigi punsunud. 5 kategooriat surnuid on sellised keda ei põletata: lapsed, rasedad, pühamehed kes ei ole nii pühad nagu brahmanid e preestrid templites, kobrahammustusse surnud ja rõugetesse surnud (kui ma õieti aru sain).'
Käisime täna kiikamas ka "kuldset templit". Valgeid sinna sisse ei lasta, politseivalve algab juba selle tänavaotsa pealt kust sinnapoole liikuda saab. Fotokate ja mobiilidega sisse ei lasta, tuleb läbida metallidetektor ja vajadusel otsitakse läbi ka. Käisime Joostika ükshaaval vaheldumisi üksteise asju hoides. 800 kg millegagi kulda mis templi ehitusel kasutatud jäi meil nägemata. Kuskilt katuselt pidi nägema küll aga need kes seda pakkuma tulid olid suht ebameeldivad tüübid. Maksimum mida nägin oli vaade templi väravate vahelt sisse. Nii et saab öelda et olen "kuldtempli" väravatel käinud ;-)
Pakkisime asjad ja maksime arved. 45 eeki päev tuli see nädal Vishnu Resthouses.
Kell 5 võtame kodinad selga, teeme kilomeetrise matka läbi vanalinna ja võtame raudteejaama jõudmiseks motoriksha. Eeldame et saame jaama makstes kahe peale 50 Rp. Seejärel ootab meid magamisvagun kus kenasti narkoosi all hommikul kella seitsme paiku Dehlisse jõuame. Loodetavasti saame Delhist ka viimased rännukirjad postitada.