15 märts 2010

Maal (ja mitte vanaema juures)

Sewapuri külas peatus rong peale umbes tunnist või veidi lühemat kulgemist. See oli muide see keiss kus me pidime juba liikuva rongi peale hüppama. Seda polegi varem ette tulnud.
Külla kutsus meid restoranipidaja kellele eile õhtul andsime konsultatsiooni tema plaanitava restorani nime asjus. Lubasin ka talle logo kujundada. Eks siis näs kuidas sellega läheb.
No igatahes sai kindel lepe tehtud et kutsub meid oma maakodusse külla.
Mõeldud tehtud.
Rongilt maha astudes võttis meid vastu kuumus. Hinnanguliselt vähemalt 35. Äkki isegi rohkem. Bablu marssis ees ja tegi toredaid shortkatte põldude vahelt. Värske õhk ja vaikus...vaikus on varanasiga võrreldes lausa kõrvulukustav. Põldudel kasvab nisu, dal ehk läätsed, suhkruroog, koriander, küüslauk, sibul, munataimed ja igasugu muu roheline. Ja mangod. Ja mangod. Pole mangohooaeg muide. Mangod õitsevad parajasti. Ja see on mu uus lemmiklõhn. Muidugi ahastamapanevalt kurb oli vaadata neid kümneid ja ilmselt sadu puid mis meie vaateulatusse jäid - kui õisi täis need on ja meie oleme siin kolm kuud liiga vara.
Külavaheline tee oli isegi asfalteeritud, selline jalgrattatee laiusega. Farmerite hütid olid vägagi piktoresksed ja esimene kuhu meid sisse kutsuti oli täis kangaspuud millepeal mees siidist sari kudus.
Kuna Bablu praktiliselt kõiki tundis tuli teejoomiskutseid mitu. Astusime sisse sinna ja tänna ja lastel oli lõbu laialt kui neid pildistasime ja siis kaameraekraanilt näitasime. See protseduur on igal pool standartne.
Ja siis Bablu enda kodu. See oli pisut üllatus. Pakun et eestis kutsuks me sellist ehitust ülejäänud ruraalsel taustal mõisaks.
Tegelikult oli kõik väga lihtne. Bablul aga kavatsus (mis ilmselt osaliselt juba toimib) muuta see koht keskuses kus läänest vabatahtlikud saavad tulla ja küla heaks miagi ära teha ise seal elades. Tegemist nimelt kristlastega ja mees ise on kasvanud ameeriklastest kasuvanemate peres. Meil võttiski kohati aega saamaks aru millistest vanematest ta parasjagu räägib - kasuvanematest või pärisvanematest.
Ühesõnaga siin üleskutse kõigile eesti kristlastele kes tahaksid oma tegevust Indiasse laiendada - annan meeleldi Bablu kontaktid.

Linnna tagasi saabudes saime Bodhgaya rongile piletid. Homme hommikul ei saa jälle magada vaid tuleb 5.40 rongile jõuda. Loodetavasti saab rongis edasi magada.

Kommentaare ei ole: