Kashmiir. Srinagar

Kuna meil tuli pähe mõte siiski ära käia Varanasis, siis ei saagi me Kashmiirist rohkem kirjutada kui natuke selle piirkonna pealinnast Srinagarist poolteisepäevase kogemuse põhjal. Tegelikult praegu pikka juttu ei kirjutagi. Sõnumi mõte on teatada, et vaatamata ümberringi plahvaatavatele pommidele oleme elus ja terved. Nali naljaks aga täna lasti kusagil Moguli Aedade kandis sõdurite buss õhku. 6 inimest sai surma ja paarkümmend haavata. Kohalikud rahustavad meid, et turiste ei puutu keegi. Täna käisime linna peal ja naeratasime sõduritele ja ütlesime hello ja nende karmide nägude tagant tuli hetkega välja tore südamlik inimene. Naeratasid vastu, mõni isegi lehvitas kuulipilduja tagant, mõned, kes tänaval patrullisid küsisid midagi. Näiteks from where you are või hot weather today... Kahju neist kes poliitiliste mängude nimel peavad oma elu jätma.
Muus osas on Kashmiir imeline ja kodune paik. Ilm on praegu palav. Õuemurul meie houseboat'i ehk paatmaja juures kasvavad ristikhein ja teeleht. Kõrgete puude otsas, Klavdia arvas et need on plataanid kohalikud nimetavad neid chinnaar või vahtralehepuu. Arvan et need pole plataanid. Igatahes meie paadimaja kõrval lendavad nende puude otsas kotkad. Justkui kalakotkad sest nad rebivad ahvenaid veest välja küll. Aga neid pole kaks või kolm vaid kümneid. Nagu varesed. Käisime järves ujumas täna hüppasime järve keskel shikara pealt vette. Supp! Soe... Shikara on selline gondli moodi paat. Võrreldes Ladakhiga on õhk niiske ja lõhnab mõnusalt nagu Tartus Emajõe ääres.
Teen praegu otsa sest Janek tahab ka lühisõnumi jätta. Siis kaome öhe ja püüame leida pimedas Srinagari äärelinnas teed "koju".