Niisiis houseboat, tahaks seda tõlkida paatmajaks. Meenuvad ujuvsaunad eestis mis tekkisisd seetõttu, et kaldale ei tohi ehitada. Kuuldavasti on Srinagari järvede ääres juba paarsada aastat tagasi samasugune lugu olnud. Ja vist olid inglise kolonisaatorid need kes lahendasid asja paatmajade abil. Sealtpeale on see üks Srinagari tõmbeartikleid.
Meie puhul tehti meile üsna luksuslike ruumide puhul allahindlust mis lõpuks väljendus 250 ruupias per päev per nägu. Suhteliselt kallis. Lohutame end sellega et oleme seal vaid kaks päeva. Need kaks päeva on vastuolulised. Ühest küljest tunned end nagu kodus. Paat on lahe, miljöö on lahe, järv lõhnab nagu oleksid kuskil eesti järve või näiteks emajõe ääres. Teisest küljest - oma nodi müüja tahtjad ronivad sisse uksest ja aknast. Takkatipuks hakkavad oma nodi müüma ka peremehed. Ilmselt on see odava ööbimishinna kompenseerimine. Aga meie ei osta suurt midagi. Kõik need kulla, hõbeda, vääriskivide, nahkasjade, puitnikerduste ja jumal teab veel mille müüjate seast ostan mina vaid ühe kashmiiri salli. Mulle meeldis veel ka teine aga tüüp ei andnud hinda alla ja võtsin vaid ühe. Sedamööda kuidas selgus, et me midagi osta ei taha läksid meeste näod üha pikemaks. Suu rääkis aga ikka "my friend, this is best price for you"...
Maja kõrval kõrgete ja jämedate vahtra sarnaste lehtedega puude otsas lendasid kotkad. Parves nagu varesed.
Öösel krooksusid konnad ja kindlatel kellaaegadel muezzinid paljudes Nagari järve ümbruses asuvates mosheedes. Üks neist kindlatest kellaaegadest kui palvusele kutsuti oli hommikul kella 4 paiku.
Srinagari linnas me väga palju ei saanud olla kuid vanad ehitised tundusid oma teatud lagunemisastmes väga maalilised. Ka Kashmiiri inimesed kellega kokku puutusime (ja kes meile midagi müüa ei üritanud) olid toredad, avalad ja lahked. Tere tulemast, meil on probleeme aga praegu on kõik rahulik, ütles üks mees mulle poes. Klient nagu minagi. Järgmisel päeval teatasid uudised pommist mis tappis Moguli aedade lähistel, mida eelmisel päeval külastasime, 6 sõdurit ja haavas 20 kandis. Ärge muretsege rünnatakse ainult armeed, öeldi mulle. Eelmisel päeval linnas ekseldes küsisime teed ka sõduritelt.Vahel lihtsalt tervitasime. Lihtsad ja toredad kergesti suhtlema hakkavad (from where you are sir?) inimesed.
Ku järgmisel hommikul Srinagarist lahkume on pool teed Jammu suunas täidetud teeservalt pomme otsivate sõjaväelaste ja pommikoertega.
27 juuni 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar